Riiklikult tunnustatud ekspert
Riiklikult tunnustatud ekspert
Riiklikult tunnustatud ekspert
Riiklikult tunnustatud ekspert

Riiklikult tunnustatud ekspert,
ehitustehnilised ekspertiisid

Vajate pädevat ehitustehnilist ekspertiisi, omanikujärelevalvet või insenertehnilist nõuannet? Silmapiiril on vaidlus töövõtja, tellija, naabri või kindlustusandjaga? Kohus on palunud teha ettepanek riiklikult tunnustatud eksperdi määramiseks?
Riiklikult tunnustatud ekspert
Riiklikult tunnustatud ekspert
Riiklikult tunnustatud ekspert
Riiklikult tunnustatud ekspert

Riiklikult tunnustatud ekspert on abiks, kui...

...Teil on vaja pädevat ekspertiisi ehitustehnilises küsimuses või kui kohus on palunud Teil teha omapoolne ettepanek eksperdi nimetamiseks.

Kohtuekspertiisi koostamise õigus ehitustehnilistes küsimustes on riiklikult tunnustatud eksperdil. Riiklikult tunnustatud eksperdilt küsitakse ekspertarvamust kui menetlev osapool vajab asjakohast tuge, kuna vaidluse objektiks on eriteadmisi vajav tehniline küsimus...

Riiklikult tunnustatud eksperdi kliendiks on...

  • Kohus;
  • Menetlevad ametiasutused: Politsei-ja Piirivalveamet, Prokuratuur, Päästeamet, kohalikud omavalitsused, Tehnilise Järelevalve Amet jt;
  • Kindlustusandjad ja kindlustusvõtjad kindlustusasjades eriarvamuste lahendamisel;
  • Teised füüsilised ja juriidilised isikud kui nad vajavad asjatundlikku ja erapooletut seisukohta tehnilises küsimuses.


Tutvuge meie ekspertidega

Riiklikult tunnustatud ekspert

 
Riiklikult tunnustatud ekspert on oma teadusvaldkonna erialase väljaõppega ja spetsiifilise töökogemusega tippspetsilist, kes tunneb oma eriala laiapõhjaliselt. Kuigi kohtuekspertiisi seadus ei ole loonud riiklikult tunnustaud ekspertide nimekirja pääsemiseks vast nii tihedat sõela kui ehk tahaks eeldada, eraldab terad sõkaldest just parktika. Kohtumenetlusele omaselt peab riiklikult tunnustatud ekspert suutma kaitsta ja põhjendada nii ekspertiisiaktis kui ka kohtus esinedes kõike mida ta oma arvamuses väitnud on. Vaevalt jätab pool, kelle seisukohti ekspertiisiakt ei toeta, võimaluse kasutamata ekspertarvamus purustada, kui leidub väiksemgi võimalus mõnest „tahumata“ nurgast kinni haarata. Praktikas on siin sisuliste ekspertide määramisele appi tulnud õnneks järjest sügavamalt juurduv kutsesüsteem ja head tööd tegevad kutseliidud, kelle peamine eesmärk on just erialase pädevuse väärtustamine ja määratlemine. Ehitusalal eksisteerib tänaseks korralikult käivitunud 8 tasemeline kutsesüsteem ja vastavalt ehitusinseneride kutsestandarditele eeldatakse, et ekspertiise on pädevad teostama vaid kõrgeima ehk 8. taseme kutsega volitatud ehitusinsenerid. Vastavalt sellele põhimõttele on järk järguliselt EKEI kodulehel peetavast riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast välja kukkumas ka eksperdid, kes oma ametivendade ees oma erialast pädevust tõendada ei suuda.

 
Kriminaalmenetluse seadustik (§ 61 lg 1) sätestab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning tõendeid hindab kohus nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Sarnane põhimõte kehtib ka tsiviilkohtumenetluses (§ 232 lg 2). Riigikohtu seisukoht on, et eksperdiarvamus on kõigest üks tõend, mida kohus peab kriitiliselt analüüsima ja hindama kogumis teiste tõenditega (3-2-1-79-15). Praktikas tuleb ette olukordi, kus vaidlevad pooled on esitanud kohtule tõendina üksteisele risti vastukäivad arvamused. Sellisel juhul tuleb tõsiselt uurida, kuidas oli sõnastatud küsimus lähteülesandena eksperdile ja kas ning kuidas ekspert oma seisukohti argumenteerib. Juhul, kui ekspert ei ole oma arvamuses seisukohti argumenteerinud vaid esitab tühipaljaid väiteid, ei ole põhjust pidada ka esitatud seisukohti asjakohasteks.Ükskõik kas ekspertiisi on tellinud kohus, Politsei-ja Päästeamet, Prokuratuur või on selle asjatundjaarvamusena tellinud üks vaidlevatest osapooltest, peab ekspert oma arvamuse andmisel lähtuma erapooletuse põhimõttest ja esitama vaid faktilistele asjaoludele tuginevaid ja selgelt tõendatavaid väiteid. Samuti peab ekspert lähtuma taustsüsteemist, mille põhjal ta hinnanguid annab ja taustsüsteemile ka oma töös viitama. Tihti on ehitiste puhul ekspertiise tehes märksa lihtsam kaardistada esinevai puudusi, kuigi võib-olla on tegemist vaid üksikute defektidega ja üldine kvaliteeditase vastab kokkulepitule. Seega omab ka üldine taustsüsteem ja üldhinnang vägagi määravat tähtasust.
 
Üheks alati kriitilist hindamist vajavaks asjaoluks on varem kogutud tõendite ja materjalide kasutamine ja neile arvamuse kujundamisel tuginemine. Põhimõtteliselt ei ole varem kogutaud materjalide kasutamises midagi valet, kuid oluline on, et järeldused mistahes andmetest peab tegema siiski riiklikult tunnustatud ekspert oma pädevusele tuginedes, mitte lähtuma varem  antud seisukohtadest.Kuigi kohtuekspertiisiseadus ütleb selgelt, et riiklikult tunnustatud ekspert peab ekspertiisi tegemisel kasutama mitteõiguslikke eriteadmisi, tuleb praktikas ette, et nii mõnigi ekspert kipub tegelema rohkem õiguslike küsimuste lahkamisega, kui oma erialase spetsiifilise tööga. Sellistel juhtudel tuleb jätta eksperdi poolt esitatud õiguslikud viited tähelepanuta ja naasta tagasi esitatud väidete põhjendatuse ja asjakohasuse uurimise juurde. Õigusakte tõlgendab kohus.
 
Riiklikult tunnustatud eksperdi rolli ei saa alati täidetuks lugeda kirjaliku eksperdiarvamuse andmisega, vaid riiklikult tunnustatud ekspert võib olla osaline ka kohtumenetluses. Kohus ja pooled võivad riiklikult tunnustatud eksperti küsitleda ekspertarvamuse selgitamiseks ja mõistmaks milliseid uuringuid ja metoodikaid kasutati ja kuidas lõplikke järeldusteni jõuti.  Seega on riiklikult tunnustatud eksperdi üheks võtmepädevuseks lisaks sisulisele erialasele kompetentsile ka pädevus veenvalt oma seisukohti nii kõnes kui kirjas kaitsta ja selgitada.
LOE PIKEMALT

Tekkis küsimusi või soovite personaalset konsultatsiooni?

Kirjutage meile